3 kodutoo Arvutipõhise testimine

Valitud Arneil, S., & Holmes, M. artikkel  „Juggling hot potatoes: decisions and compromises in creating authoring tools for the Web.“  Teadnud palju asju sellest artiklist, kuidas arenmdas „Hot Potatoes“, missugused küsimusid oli, missugused tehnoloogiad ja reegleid oli ja mis valikud peaksid teda autori teha. Ise „Hot Potatoes kasutasin eelmisel aastal kui algasin töötada abiõpetajaks. Aga seal tegin ma ristsõnu lastede jaoks (JCross). Sellest artikklist saame naita kuidas erinevaid tehnoloogiat ja nende osad kogutud ja ühendatud et looma universaalne programmide kolektsiooni et koostada õpiülesandeid. Muidugi küsimusi mis oli küsitud töötamise läbi on aktuaalsed mitte ainult „Hot Potatoes“ aga ka nendele programmidele, mis töötavad Internetis virtuaalses keskonnas.

Suur vabandage aga minu testi jaoks ma valisin mitte suur aga minu mõttes väga mugav inglise keelne veebikeskond  „Quizeggs“. Mulle seal meeldib rohkem et seal on 8 testi variantid, kaks korda rohkem kui LeMilles ja on võimalus ise otsustada mis reegled tuleb kasutada nende kes minu testi tuleb teha. Siis on Quizeggs juhend inglise keelse aga ka pildidega ja on väga hea kõik naitud. Seda keskonnas on väga sarnane minu lemmik Google Drive vormiga aga seal on rohkem võimalusi kontrollida. Registreerimine ja sisse logimine on väga lihtsad, keskond töötab stabiilsem kui mõned sama keskonnad ja seal on väike juhend. Kui Te tegite midagi vale siis seal kijutatud mis juhtus. Ka väga mugavad levitumise variandid: nagu Internet allik, nagu HTML koodi et sisesta bloggis  või printida.

Kui ei soovi et kõik õpilased teie testi tegiks siis saate passkoodi üle panna nagu mul on.

Minu test
Passkode 20513

 

7 kodutöö (Korrektne)

Õpiobjekti nimi: LeMill juhend vene keeles
Õpiobjekti autor: Dmitri Burlakov

Sisu

Teema terviklik käsitlus: 2

 Esinevad mõningad puudujäägid. On vaja konkretiseerida ülesande tüüpi. On vaja räkida rohkem gruppide koostamisest.

Õpijuhend: 2

 Esinevad mõningad puudujäägid. Puudub tagasiside andmise võimalus.

Faktiline õigsus: 3

 E-õppematerjal ei sisalda faktivigu.

Motiveerivus, eakohasus, uudsus, õpioskuste arendamine:  3

E-õppematerjal on õpilase jaoks motiveeriv ning sisult eakohane. E-õppematerjal toetab õppija õpioskuste arendamist.

Tehniline teostus

Struktuur ja liigendatus: 2

Esinevad mõningad puudujäägid: Struktuur on mõnikord mitte korralikult näitud

Materjali maht, vorming ja ühilduvus: 2

Esinevad mõningad puudujäägid: Õpekeskond ei luba mitme vorming

Keeleline korrektsus: 3

 Õppematerjal on keeleliselt korrektne.

Kujundus: 2

Esinevad mõningad puudujäägid: Ei ole meediaelemendi

Tehniline korrektsus: 3 - Ei esine tehnilisi vigu, kõik materjalid avanevad ja ei esine mittetöötavaid linke. Materjali igast osast on võimalik avalehele tagasi pöörduda.

Autorlus

Autorlus: 4

E-õppematerjali looja, loomise aasta või viimase muudatuse aeg ning viide autoriõigustele on esitatud selgelt.

Kokku: 24

Materiali ei ole täiesti kvaliteetselt koostatud.

Lõpp post

Teema:

Digitaalsete õppematerjalide koostamine

Eesmärgid:

+ Soovin teada mis õppevahendid ja standardid on võimalik kasutada

- Saama rohkem kogemusi töötada semenaaris ja gruppidega

+Õppima ise digitaalsete õppematerjalide koostama

+Vaatama kuidas teised reageerivad minu koostatud õppematerialidele

+ Lahendama mis on vaja mu ise lõpputöö

(+/-)Koostama materialeid sama moodi et kõigidele oleks aru saadav

Tervise problemmi tõttu ei saa ma kõikidel seminaaril osa võtma ja ka tegin oma lõpptöö ilma oma gruppi naabrita, siis see punkt arvan ei olnud täestliku valmistatud.

Muidugi viitamise ja autoriõigusi reegleid ma planeenin kasutada oma lõpputöö jaoks aga praegu juba mõtlen mis mul on vaja teha degitaalse meetodi abiga oma töö jaoks.

 Räägimisega gruppi ees mul on praegu mitte väga hea sest tihti kaotan silma kontakti ja algan palju mõtlema oma sõnadelt ja segan oma räägimise plaani.

Strateegiad:

 

Õppematerialide lugemine ja arusaamine.

(Püüdsin aru saada materiali allikaid lugemise jooksul, aga oli situatsioonid kui mul on vaja kasutada teiste allika kui oli vaja saada lisa informatsiooni)

Nadala kodutöö ise tegemine erinevade allikade kasutades

(Kahjuhk ei saa saada oma kodotoo täpsel ajal.Oli palju põhjused miks oli nii aga see on minu süü)

Seminaaris ja gruppitöö osa võtma

(Semestri keskel mul oli probmemmi tervega ja sellepärast ei saa osaleda kõikidel seminaaridel)

Vahendid/ressursid:

Püüdsin kasutada kõiki mis oli vaja mu töö jaoks. Võib olla vaga vähe kasutasin oma grupinaabri abi.   

Hindamine kriteeriumid:

       Sooviks oelda et kurs oli väga täis kasulik ja süsteemiline. Kõik teemad kai järjestikku. Kui võrrelda eelmisega kursusega, siis see kurs on täielikuma, rohkem informatsiooni ja teemad on tõsisem kui eelmisel. Rohkem ise praktika tööd ja on vaja rohkem õpivõrgustiku kasutamine.

      Oma töö hindan praegu et rahuldav. Mitte kõik kai kui ma planeerisin. Materiali aru saamine võib olla parem ja võimalik on vaja olla rohkem aktiivselt ja saada kodutöö õigel ajal.    

6 kodutoo Allikmaterjalidele viitamine

Esimesel proovisin otsida õppematerial seotud minu düplomitöö seotud kasutades Google Scholar. Seda keskkonna kasutamine on liiga mugav ja lihtne kui teised Google keskonda asju.

Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu lehekulje kasutamine oli raskem et disaini ja interfeisi oli aluselt ei ole arusaadav.

Mendeley süsteemis on meeldiv et võib olla sisse logida oma Facebooki abiga. Pärast  liitusin Mendeleys grupiga Creating Digital Learning Resources. Mitte kõik artikleid ma sain leida Mendeley mis ma sain leida Google Scholaris.

Instaleerisin ise  Mendeley Desktop. Asi on väga mugav on võimalik paari klikkidega liisa meelditud artikleid Internetist oma arvutisse.

Kasutades instruktsiooni Hans Põldoja artiklis provisin saada postitusele nelja allikatüübi viited:

   

  Raamat (Book)

Mark J.W. Lee, Catherine McLoughlin (2010). Web 2.0-based e-learning: applying social informatics for tertiary teaching. Australia: Charles Sturt University

Teadusajakirjas ilmunud artikkel (Journal Article)

Forcheri, Paola (2004) Informatics curricula and teaching methods

Source: British Journal of Educational Technology. Vol. 35 Issue 4, p506-506. 1p.

 Konverentsikogumikus ilmunud artikkel (Conference Proceedings

L.V. Zaycev, N.O Prokofjev (2004). Mudelid ja meetodid adaptiivse juhtimise teadmiste. Educational Technology & Society (lk. 265-277).

Veebilehekülg (Web Page

Laanpere, M. (2011). Informaatika didaktika

Loetud aadressil http://www.slideshare.net/martlaa/informaatika-didaktika-3-tunni-kavandamine.

Kasutatud materialid:

Põldoja, H. (2012), APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte. Loetud aadressil http://www.hanspoldoja.net/apa6/apa6_lyhikokkuvote.pdf

Põldoja, H. & Laanpere, M. (2012). Allikmaterjalidele viitamine. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/allikmaterjalidele-viitamine/

5 Kodutoo: Õppematerjalide autoriõigus

Tutvusin artiikliga „Permission granted: open licensing for educational resources” kirjutatud Ahrash N. Bissell.  Selle artiikli eesmärk on loogiliselt kirjeldada mis on OER ( Open Educational Resources) tähendab õpetaja ja teiste inimeste jaoks,  kes kasutab seda. Autor kirjutab et praegu on väga palju materialid Internetis, mis palju inimesed kasutavad ilma küsida lubamist autoridest. Juba praegu palju materialid kasutatakse õpimiseprotsessis või düplomi töös. Kuidas seda võib olla?  Varem meil oli kursud Hr Eero Johannese  ““IT arendusega seotud juriidilised probleemid”, kus ta räägis mis on autoriõigus, mis asju saaks olla nägu autoriõigus ja mis võib olla kui me ilma lubamist algame kasutada teiste materiaalid või valmistöö. Aga praegu artiklis on kirjutatud et inimesed erinevadest maailmast kasutasid materiaalid mis on Ineternetis. Autor kirjutab et on võimalik materiaalide tasuta kasutada ja edasi levitada kasutades „OER” ( Open Educational Resources) mis tähendab et te saate ilma hirmu kasutada materiali oma vajaduste jaoks ilma lubamist   ja mis on kõige tähtsam – te saate seda materiaali tõlkida, levitada, muutuda, diskussionida teistega. OER tähendab et õpilased, üliõpilased, õpetajad ja need kes õppib ise saavad kasutada palju metriaalideks kogu maailmast vabalt ja sellest ilmub uued võimalused õppida, õpetada. Ka avatud palju võimalusi kogukonnade ühendada kogukonnades sest:

 1.) Teadusid on tasuta ja  on võimalus seda arendada ja muutuda samasugune, et see oli mugav teie jaoks.

 2.) On rohkem ja uuem võimalusi õppesüsteem modifitseerida kui kasutada õpetajad ja loengurid kasutavad OER

 3.) Õpetajad ja õpilased saavad ka OER kasutada ja sellest saavad ise teha ja proovi uud õppeväljundeid ja õppemeetodeid.

Et kuidagi süstematiseerida avatude resurside kasutamist Internetis ja defineerida kes, mis ja kuidas inuimesed saavad kasutada avatud materiaalid või ressursid, oli tehtud Avatud sisulitsentsid  nagu Creative Commons.

Litsentsi nimes olevad sõnad tähistavad piiranguid, mida teose kasutaja peab järgima:

Attribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil

ShareAlike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel

NonCommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel

NoDerivs — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel

Iga autor saab valida kuidas tema tööt teised inimesed saavad muutuda, levitada ja kopeerida. Siis on kuus CC litsentsi tüüpi:

§  Attribution (CC BY

§  Attribution-ShareAlike (CC BY-SA)

§  Attribution-NoDerivs (CC BY-ND)

§  Attribution-NonCommercial (CC BY-NC)

§  Attribution-NonCommercial-ShareAlike (CC BY-NC-SA)

§  Attribution-NonCommercial-NoDerivs (CC BY-NC-ND)

Igal õppekeskonnas või teiste veebikeskonnas võib olla ka CC litsentsi. Näiteks  LeMillis te saate kopeerida, kasutada ja levitada kuni te märkate kes on autor ja materiaalid mida te tegite selle ressursi abiga peavad olema ka sama litsentsiga.

 Kui rohkem mõtlema siis me saame aru saada et sama asju nagu CC on väga kasulik mitte ainult ta lubab meie tasuta kasutada materialli aga ka selle et saab teha Internet ressursi kasutamine rohkem struktureeritud ja on võimalik jagada ja sorteerida materialli kasutamise jaoks. Kui on reegleid isegi väga lihtsad siis ükskõik me saame töötada ka mitte „kui leidsin siis kasutasin“ aga rohkem plaani abiga ja mõteldes.

Kasutatud materialid:

Põldoja, H. Õppematerjalide autoriõigus(2012). Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/

 

Bissell, A. (2009). Permission granted: open licensing for educational resources. Open Learning: The Journal of Open and Distance Learning, 24(1), 97–106. doi:10.1080/02680510802627886 [Open Access]

4.kodutoo: uued tehnoloogiad

Olen tutvunud selle nädala lugemismaterjalidega  http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/

E-õpikute alal avanesid paljud uued tehnoloogilised võimalused 2010. aastal, kui Apple tuli turule iPad tahvelarvutiga. Kui paberkandjal raamat ja õpik on füüsiliselt suhteliselt sarnased, siis e-raamatu ja e-õpiku puhul võib ette näha mitmeid erinevusi:

§  Erinevalt ilukirjanduslikest raamatutest ei moodusta õpiku monoliitset tervikut: e-õpikut saab müüa üksikute peatükkidena, neid erinevas järjekorras kokku panna jne.

§  e-õpik sisaldab simulatsioone, harjutusi ja muud interaktiivset sisu.

§  e-õpik võimaldab jälgida õppija edenemist ning õpiku sisu sellele vastavalt kohandada.

§  e-õpik võimaldab õppijatel lisada märkmeid, näha teiste õppijate märkmeid jne. (H.Põldoja, 2012)

Ise e-õpiku varem ma ei kasuta,  sest lihtsalt ei ole vaja seda teha.  Kui on vaja midagi uue teada siis kasutasin tavalised allikad naiteks Wikipeedia ja nii asju. TTÜ-s rohkem kasutatud mitte õppikud aga ise tehtud slidid. Muidugi e-õpikud on väga mugavad asjad. Aga kui kasutada e-õpiku siis on vaja ka vastata mõni küsimustele. E-õpik on e-raamat kus õppimateriaalid ja ülesanded on rühmitatud mugava  kasutamise ja õppimise jaoks nagu see et tavalistes õppikudes meil on. Kui meil on vaja sama asju teha meil on vaja üldne e-õpiku koostamise keskkond, on vaja ka valida mis standardid kasutada e-õpiku koostades ja muidugi mis vahendid on vaja kasutada. Siis tuleks lahendada mõni asju: näitaks on vaja õppida õppijate ja õpetajate  kuidas neid vahendeid kasutada. Mellest klassist on võimalik algada e-õpiku kasutada? Kui kasutada midagi „e-“ sümboliga siis alusel on vaja et õpilased teavad algtasemel mis on Internet ja teisi asju.

Ma kasutan SMART board tarkvaraga ja Promethean ActiveInspiri tarkvaga ja saan öelda et ActiveInspire-is on palju rohkem võimalusi õppiprotsessis kui kasutada veebiallikad või SMART notebook-is. Aga ActiveInspire-is  on nii palju funktsioonit, võimalust ja seadmet et on vaja palju aega õppida kuidas kõik see kasutada.

Vabandage aga kui te soovite palju e-õpikuks kasutada siis teil on vaja ka üldset standarti kasutada ka vahendide jaoks ja sellepärast tuleks investeerida (võib olla see on odavam kui iga aastad uued raamatuid ostma) . Või isegi ei ole vaja alusta. Kui kasutada BYOD siis võib olla on vaja rohkem aega mitte materialli selgitama aga aidata lapsi oma vahendi kasutada et ta saaks näha oma e-õpiku või teised asju. Selle jaoks iga õpetaja peaks olema minimaalselt alg IT haridusega. (Pean oelda et see on väga huvitav asju kui teil on aega: naitaks mõtlema miks Windows Surfeisis õpiku flash-osa töötab aga samasugune asju Androidis ei tööta). Aga olen kindel et õpetajate samasugune asi tunni keskmisel ei meeldi.    

Oma e-raamatu keskonnaks valin Pressbook, sest seal on palju sarnaseid asju Wordpressiga ja kiiresti on võimalik aru saada kuidas keskonda kasutada. Tahan öelda et Pressbookis mõned asjad on isegi lihtsem kui Wordressis.  Proovin koostada mitme lehekülge. Vaatage   KRISTJAN JAAK PETERSON

 

Kasutatud material:

Põldoja, H.( 2012). Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/

2 Kodutöö

Varem mul ei ole palju kogemusi kasutada digitaalsed õppimaterialid. Kui on vaja midagi teada siis kasutan mitte  õppimateriali aga ainult tavalised allikad või videot. See oli mitte süsteemselt aga ainult kui oli vaja. Digimateriali koostamisega esimesel kasutasin koolis kus ma töötan.  Esimene keskond oli HotPotatoes. Seal oli vaja teha ristsõnu informaatika jaoks. Minu arves  programm on väga kasulik algklassi õppite jaoks sest seal on väga mugav disain ja interfeis mis lubab õpilaste, ilma problemmi arvuti kasutamisega, lahendada Hot Potatoes ülesande. Mängu  disain pakkuv lapsel huvi ja teeb tuni nagu mäng.

Hiljev oli tutvanud LeMill õppikeskonda. See on „oline service“ (ei ole vajamidagiinsaleerida) mis lubab teie tasuta avalda õppemateriaali , veebilehte, isekontrollimise testi ja teised asju. (Avran et LeMill oleks ka kasutada mitte ainult tunni jaoks aga ka kontrollitöö jaoks kui oli lisatud fuktsioon mitte ainult saada kirju õpetajate aga ka funktsioon mis keelatud ise õppijate vaadata õiget vastut). Tean et 8 märts on juba käinud aga soovin näidata oma test LeMillisja teada kui heame teame naistest (proovige)

Mul on ka väga meeldib veel üks õppekeskond „LearningApps“.  Praegu ma õppin kuidas koostada seal õppimateriali ja soovin öelda et see onparem resursmis ma nägin varem. Väga hea et LearningAppsis on sama asju  et kui teil on meeldib  kellegi ülesande vorm, disain võin interfeis (muster) te saate ühe nuppuga võtta see musteri  ja ainult muuda andmeid. Selle jaoks ei ole vaja midagi instaleerida oma arvutis ja kõik on võimalik teha  „online“  aga fuktsioonid on rohkem kui LeMillis. Värvid ja disain on suurepärane. Kasutamine on arusaadav ja väga mugav.