Esimene teema: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Millal esimesed arvutid ilmusid, inimesed algasid mõtlema kuidas nad saavad kasutada nende võimalusi et koostada instruktsioonid, skeemid, tekstid ja simuljatorid et õppida teiste. Esimesed õppiobjektid olid programmerimised keeled et inimesed oleks võimalusi „räägima arvutiga”. Ja pärast programeerijad algasid koostada mitteseotud tehnikaga inimeste õppeprogrammid ja õppemateriaalid et erinevad võiksid kasutada digitaalseks materiaalideks koolis või töös.

Jutustan ka oma mõiste õpiobjektideks.

 Esimeseks kes ütles õpiobjekti oli  ekspert Wayne Hodgins 1992 aastal (wikis on öelnud et 1994) kes oli kirjeltatud seda kui „kui õppematerjale saaks lihtsalt kuid standardiseeritud viisil väiksematest osadest kokku panna ja erinevates õpisituatsioonides taaskasutada” (Saum, 2007).

Esimene täis definitsiooni tegi James J. L’Allier. Ta defineeris seda nugu „väikseim iseseisev õpikogemus, mis sisaldab eesmärki, õpitegevust ja hindamist” (L’Allier, 1997).

IEEE (Institute of Electrical and Electronics Engineers) kes defeneeris seda nagu “digitaalne või mittedigitaalne objekt, mida võib kasutada õppimise, hariduse ja koolituse jaoks”.

Daniel Rehak and Robin Mason ütlesid et õpiobjekt on “digitaalne olemus mis on kasutatud või viidatud tehnonoloogia asju õpimise jooksul”(Wiki, 2012)

Mulle jaoks rohkem arusaadav James J. L’Allier mõiste. Lühike ja täptsalt ta kirjeldab seda ja ütles väga tähtis asju et õpiobjekt on „iseseisev õpikogemus” mis tähendab, et inimene saab õpiprotsesis ise valida mida on tähtsam tema jaoks ja kuidas kasutada seda  ja sõltub temast.

Kui räägima repositooriumist siis mul on täiesti üks väga hea mulle jaoks asju – W3SCHOOLS.

Selles ma õpisin kuidas koostada veebilehte. Sama repositoorium mulle meeldib sest seal on väga hea kasutatud õpiobjekti mõisted praktikast. Vaatame. Iga tund  - oma spestifiline teema nagu Wayne Hodgins „osad” ja iga on oma ise näidis ja koodi  aga kui pärast kasutada nende kokku siis te saate teha sellest oma veebilehe. Väga tähtis on ka seda et „w3scools” on dinaamiline repositoorium. See tähendab et teda on tagasiside: iga inimene saab kirjutada kui ta märkas vigu ja kui see viga on reaalne siis ajalehes kirjutavad sellest. Kui ilmuvad uued standardid siis kõik õpiobjektid kiiresti parandatud et saaks kasutada standardidega (Väga hea näidis on üle käimine HTML4-st HTML5-sse).

Lapse jaoks on väga lihtne ja mugav Miksike, kus nad saavad mändides õppida, tegema viktoriinid ja testid.

Muidugi ka minu lemmik YOUTUBE kus me saame visuaalsus näha kuidas praktikast võimalik teha erinevaid asju.

Valitud väga huvitav McGreal artikkel „Learning Objects: A Practical Definition” kus ta kirjeldab mis asjad võivad olla õpiobjektideks ja repositooriumideks. Väga kasulikult on ka seda et artikles on kirjutatud et üks õpiobjekt nagu video võiks olla kasutatud paljude erinevate tundi jaoks, mis tähendab kui palju võimalusi ja kui universaalselt saaks olla sama õpiprotses.

Kasutatus materiaalid

Põldoja, H. (2013). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

McGreal, R. (2004). Learning Objects: A Practical Definition. International Journal of Instructional Technology and Distance Learning

Wikipeedia. (2013). Learning objekt, Repository